reede, 1. märts 2013

1 päev

Ärkan vist eesti aja järgi, igatahes kell 6 olid silmad lahti aga aknast paistis mittemidagi. Tegelt on mu toa aken kuhugi sisehoovi 3X3 meetrit, ei tea milleks selline auk peab olema. Läksin tänavale päikest otsima aga olen ennast vist päris lolliks lennanud, seal kus päike peaks tõusma, teda pold. Midagi on siin valesti. Küsisin perenaise käest ilmakaari, lasin kaardil näidata ja ikka on miskit paigast ära. Kuu oli olemas, tema järgi sain ka päiksesuuna teada, pärast ostan kompassi ja õige vaatan, mis neil siin toimub!
Hommikune tänav tühi, ainult üks massin kimas ringi ja tegi muudkui tuut tuut. Ehheee- leivaauto. Vaesematele tegi tuuuuut ja peremees pidi välja tulema ja oma värske leiva saama. Teistele pani autojuht ise leiva vot sinna kotti, mis seinal. Leivaauto ise oli ilmetu kaubik, mis ei väärinud pildistamist (valgevenes oli ikka ehtne vana leivakas, pealkirjaga XLEB)

Ega nüüd muud polegi, aga papud jalga ja mere äärde, vaatab üle, mis elukad siin elavad, seni ainult koduvarblane pihku jäänd, ehk parem 9 varblast pius, kui 1 flamingo katusel :P

Siin ma siis elan.
Hakkasin rolleri renti otsima ja 100m pidingi ainult käima, natuke raha minu poolt ja süütevõtmed nende poolt. Hoiatussõnu jagati hirmasti, üks oli et vaata ette kindlasti ringteel: teil seal Itaalias ja Hispaanias on kõik tagurpidi, kuidas te seal küll hakkama saate, vat ei tea.
Nu mina pold kordagi rolleriga sõitnud ja vasakpoolset liiklust juba eile õppisin. Ja eriti enne ristmikku ja ringteed pean kiirelt mõtlema, kuda ja mida. Ega pole aega keset teed seisma ka jääda ja asja uurida, teed on kitsad, paraja kaldega ja autosid koledal kombel. Igatahes päästis mind roller hästi, jätsin linnad maha ja kolisin külavaheteedele, lõppesid autod ja inimesedki.
Meie küla tunnus on kurja eide näoga Kristus, kes kõrge künka otsas
Sinna pidi ikka ronima, vana kuju oli ümber vist kunagi kukkunud, jupid vedelesid maas, uus oli kivi klaasplastiga üle löödud. Igatahes vägev kuju ja supervaade igas suunas, kuna tuul on päris tugev siis natuke hakkasid jaladki tudisema, kardan vanast peast kõrgust.
Mööda rada käies silkasid sisalikud, algul jäin neid luurama, siis sain aru, et need siin nii tavalised, vaata et peale ei astu :)
Roller hakkas juba käppa saama, hakkasin juba kiiremaid liigutusi tegema, kohati olid lõigud päris järsud, pidi jalaga hoogu juurde andma. Mitte eriti kaugel külast on soolakuivatamise vannid. Silt oli juures ka et nende vahele ronida ei tohi. Aga siis kui edasi sõitsin, leidus neid aina rohkem ja lõpuks olid isegi autud minuarust sõitnud sinna, kuhu ei tohiks. Ühes autos tehti veel päris avalikult vanainimese asja- savi. 

Imelik on see pinnas siin, uurisin neid kive. Osa on kindlalt settekivimid, paas ja dolomiit. Samas on moondekivimid- igasugu laava säbru ja painutusi ja siis ülitugev liivakivi. Kusjuures liivakivi pragudes ilus puhas kvarts. Kõik läbisegi. Liivakivi sisse ongi kaevatud!!! (pole vist õige sõna- pigem uuristatud) need soolakuivatusvannid ja kõiksugu koopad. Ja merelained teevad omamoodi koopaid juurde. Kohati tundub see kuidagi sulanud, ehk on laava siis seda liivakivi omamoodi töödelnud ja muutunud "kõvemaks kui raud". Loomulikult jäävad siis need tugevamad kivistised kuhugi rippuma. 
Sitsiilia poolt lubati vihma, kolasin seni, kuni vihm pidi tulema, kannatus katkes, läksin lõunale. Vaatasin totra näoga menüüd ja leidsin kaks tuttvavat sõna- salmon ja pizza. Tellisingi salmonpizza. Ports lauale toodud sõin selle ära ära, väga maitsev oli ja õhuline- mingit salmoni maitset küll polnud aga jube hea. Mõtlesin et oleks isegi kaks pidanud tellima, kõht tühi, väljamaa värk, maksad palju- saad vähe. Igatahes kui hakkasin minekule juba sättima, tuleb mu laua juurde noormees ja küsib, kas teie tellisite salmon pizza ja laiatas mulle lauale seukse koogi, jeerum- misasi see enne siis oli ja kes kurrat selle ära jaksab süüa??? Punnisin pool sellest sisse ja siis jäin ringi vahtima ja silmi pööritama. Üks paaridaam tuli ligi, pani teise poole termokarpi, kasseeris natuke raha ja adjoo, tulge homme jälle. Igatahes sain ma 7,5 eur eest kaks toitu korraga, lõuna ja nüüd õhtuks ka miskit. 
Vihma ei tuldki (tuli alles, siis kui koju sain) ja püüdsin vallutada järgmisi tippe. Vahepeal küla, enamasti kuskil künka otsas, millele ronimine pani ikka rolleri kõvasti jaurama. Ja  teed ikka sinkadivonkadi. 
Põllulapiksed, sellised paarkend ruutu vms. oli enamasti kaetud viljaka rakvereraipega või kaktustega, päris hästi ma aru ei saanudki, mida kasvatati. Harimine ka karm, mõnel oli selline eelajalooline kõblas, mõni üritas motoblokiga miskit teha. Ja vett on vähe, vihmavesi, mis talvel tsuti tuleb, see kogutakse kokku. Karm elu. 

Õhtul käisin veel supermarketis, mida meie külas lausa kolm kõrvuti ühel tänaval. Meenub Poola, kus ka sellised supermarketid olid, noh umbes meie keldripoodide suurused. Ei leidnud ma ka kellaaegasid, millal lahti- kinni. Aga telefoni nummer oli küll suurelt kirjas : )



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar